Sisukord
Ajakirjaga "EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED" täisversiooniga saate tutvuda siin
"Põhupallid kütuseks"
Virumaa Teatajas ilmunud majanduskülje artikkel: Reporter oli Raivo Raigna. (23.03.2006)
Täpsemalt saad lugeda siit: NB: Kõik põhupallid pole nii kaunid, kui pildilolev ja sobivad kõige paremini kütuseks. Foto: Tairo Lutter (Virumaa Teataja)
Ülevaade biokütusealastest artiklitest 2006
Rein Veski -tehnikakandidaat
Avaldatud artiklid ajalehtedes EESTI PÄEVALEHT, POSTIMEES, ÄRIPÄEV ja nende vahel olevates lisades, on ka muid allikad. WWW-d on lisatud osale, mida arvasin olevat huvipakkuvam laiemale seltskonnale. Osa allikaid on vaid perioodika tellijatele kättesaadavad. Osa eelmises kuus alustatud teemade kajastamine võib jätkuda järgmises kuus.
JAANUAR 2006
Aasta algus oli uudiste suhtes kesine. Rändjutlustajana seekord ennast tutvustanud Marek Strandberg kirjutab inimese ja looduse mitmekesisuse vajalikkusest (Mõte, talv). Kui minna tema mõtete ja isiksusega edasi, siis kel jäi märkamata tema seisukohad Arteris (11.2) või EP-s (Eesti Päevaleht 3.3) saavad seda tagant järele teha. (Viimane allikas www.epl.ee/uudised.php?KP=2006-03-03&leht=1) Selles ennemini enam põlevkivi vastu ja selle kaudu taastuvkütuse poolt. Seekord ka lisaks sellest kuidas kommunistid õõnestasid N Liitu ja nüüd jätkavad juba omandatud nippe tänapäeval.
Äripäeva Gaselli (jaanuar) TOP toob ära jutu Tava Mets OÜ kohta, ülevaatetabelitest ehk leiab ka mõne EBÜ liikme kohta andmeid. Roheline Värav (12.1, www.greengate.ee/pdf/rv_paberva_2006-01-12_nr0049.pdf) toob lood viljajäätmete põletamise ja immutatud puidu kui ohtliku jääte kohta ning Eesti eraisiku metsatulu maksustamise kohta, samas kui Lätis on metsamüük tulumaksuvaba. Eestis algatati seaduseelnõu vabastamaks noorendikud maamaksust (ÄP 30.1, www.aripaev.ee/3116/rubr_artiklid_311605.html, samas lehes veel teine lugu sel teemal).
2006. aasta puu on paju (EP 28.1). Rootsis tuntakse huvi Eesti kuuseistikute vastu (EP 10.1). Rootsis hukkus Eesti metsatööline (PM 17.1). Riigikogusse jõudis metsaseaduse eelnõu, mis paneb 20 000 krooni suurust tagatisraha maksma need metsaomanikud, kes teevad lageraiet rohkem kui kahe hektari suurusel langil (PM 12.1, ÂP 12.1, 16.1, EP 31.1, www.epl.ee/artikkel_310923.html). Soovitati põllumaad metsastada (ÂP 16.1). See ei too kaasa maa sihtotstarbe muutust, küll aga muutub kõlvik (ÄP 23.1, www.aripaev.ee/3109/rubr_artiklid_310913.html).
EBÜ-le ebamugav uudis on Tiit Kändleri sulest. Nimelt toodavad puud ja rohi teatud tingimustel kasvuhoonegaasi metaani, mis võib muuta seniseid kliima kujunemise mudeleid (EP 21.1, www.epl.ee/artikkel_310056.html). Põllumajandusametnikud nõutasid Brüsselilt välja eriloa, et maksta hektaritoetust ka neile talunikele, kes karjatavad loomi Lääne-Eesti puisniitudel (PM 25.1,www.postimees.ee/250106/esileht/siseuudised/189864.php).
Pealkirja vääriliseks peeti Toftani (ÄP 20.1) ja Repo vabrikut seoses Tiit Kolgiüleminekuga (ÂP 17.1), Räpina Paberivabriku 15 mln suurust investeeringut (PM 28.1), Kunda tselluloositehase alla turuhinna puiduostu (EP 27.1) (mis osutus ekslikuks väiteks - EP 3.2), Nigula Õlle puidutöökoda (Linnaleht 31.1). Puidutööstus toodab ka arvestatavalt Eesti siseturule (ÄP 23.1). 2005. aasta lõpus vastu võetud pikaajaline energiamajanduse arengukava näeb ette 12 koostootmisjaama rajamist. Suuremates linnades, näiteks Tallinnas ja Tartus alustati koostootmisjaamade ehitamiseks ettevalmistustöid. Väiksemates linnades kataksid uued jaamad peaaegu täielikult kogu piirkonna elektri- ja toasoojatarbimise vajadused. 800-900 mln krooni maksva koostootmisjaama pü;stitamine Tartu külje alla Lohkvasse seisab Fortum Tartu juhatuse esimehe Mati Meose sõnul riigi tahte taga. Eesti suuremaid erakätes olevaid soojus- ja elektriettevõtteid koondava EJKÜ koostootmisnõukogu juhtiv Meos ätles, et kui riik ei muuda elektrituru seadust, puudub kogu Tartumaa ajaloo suurimal investeeringul mõte (EP 27.1, www.epl.ee/artikkel_310597.html).
Weroli makseraskuste kohta esitati vastakaid arvamusi ja prognoose (EP 12., 19.1, ÄP 13., 19.1). Rein Kilk omandas 70 miljoni väärtuses Hansapanga ja Nordea Panga nõuded riigile kuuluva Werol Tehaste vastu. Kilk soovib järgmise sammuna saada endale Weroli aktsiad. PM 31.1, ÄP 31.1, www.aripaev.ee/3117/uud_uudidx_311710.html), kuid on ka teisi huvitatuid (Eesti Ekspress 26.1.) Pere Leib Tootmine ostis Weroli võlanõudeid (EP 31.1).
Pääsküla prügila annab gaasi veel kümme aastat (EP 19.1, www.epl.ee/uudised.php?KP=2006-01-19&leht=1 ).VEEBRUAR 2006
Uue metsaseaduse eelnõu olevat eelkõige riigipoolne varasemate metsapoliitiliste vigade tunnistamine. Eelnõu kannab endas mitmeid sõnumeid, mis metsa säästliku majandamise aspektist on kohati ka vastuolulised (ÄP 16.2). PRIA annab toetust metsapuu taimedega kaetud alale (ÄP 20.2). Metsamajanduskava annab omanikule põhjaliku teabe tema metsa kohta (ÂP Tööstus, veebruar). Kuna raiemahud Eestis vähenevad, napib saetööstuses palki ning eelkõige kannatavad seetõttu väiksemad saeveskid, mis on sunnitud toormepuuduse tõttu tootmismahtu vähendama või uksed kinni panema (ÄP 2.2, www.aripaev.ee/3119/uud_uudidx_311908.html?leht_id=3119).
Lääe-Virumaal Väike-Maarjas asuv loomsete jätmete käitlemise tehas taotleb põllumajandusministeeriumi heakskiidul keskkonnanõuete olulist leevendamist, hoolimata tehase asumisest Pandivere veekaitsealal ja mullu kohalikelt laekunud 60 kaebusest tehasest leviva haisu kohta. Ester Tuiksoo: Tehase parameetrid, sealhulgas ka õhupuhtuse tagamise osas, vastavad ELi kõige kõrgematele nõuetele (ÄP 14.2, www.aripaev.ee/3131/uud_uudidx_313110.html?leht_id=3131). Ajakirjandusse jäi kestma Weroli teema: Kilk ostis ära selle võlad (ÄP 3.2), kuid ei võta jõuga üle (EP 23.2). Koondamised ja tehaste sulgemised viisid Stora Enso kahjumisse (ÂP 3.2). Mariann Fischer Boel ätles, et biokütus suurendaks Euroopa iseseisvust (ÄP 10.2).
Uus energiaseadus vajab parandamist.
Rein Veski -tehnikakandidaat, Turbateabe OÜ, (Rein Veski on EBÜ eraisikust liige).
Eestis võeti Energiaseadus vastu 1997.a. Juba siis oli selge, et seadus tuleb phjalikult ringi kirjutada. Homse päeva Energiaseadus ripub eelnõuna üleval Majandusministeeriumi koduleheküljel.
Kütus polegi kütus.
Energiaseaduses hõlmab mõiste kätus gaas-, tahke- ja vedelkätust, mille põlemisel eralduvat soojust kasutatakse energiaallikana (§ 2, lõige 1). Nii oli, on ja saab olema ka tulevikus, kui otsustada viimase eelnõu järele. Puuduvad vaid energiaallikad, mis ei põle: tuul, vesi ja päike (viimases "põleb" tõsi käll vesinik heeliumiks). Kuid seadusesse kirjutati 10.6.1998. juurde, et käesolevas seaduses kätuste kohta sätestatut ei rakendata puidu, turba ja biokätuse suhtes (§ 2, lõige 4). Mida sellega on tahetud öelda? Vormiliselt midagi taolist, kui perenaine tuleks turult ja räägiks, et tal on kotis porgandid, kaalikad ja sellele lisaks veel juurvili. Klassifitseerimise aluseid v&A auml;hegi tundev inimene teeb mõistusevastase järelduse, et puit ja turvas ei ole biokätused.
Seadus on aga igal juhul kohustuslik, olgu ta siis nii loogikavastaselt koostatud kui tahes. Ka kohtus peetakse näppu seaduse teksti peal. Kätuste klassifikatsiooni põhialuste mitte tundmine õhkub ka kehtiva seaduse teistelt lehekälgedelt. Nt käsitletakse erinormide peatäkis (§ 281, lõik 1) elektrienergia ostukohustust ettevõtetele, kes toodab seda vee-, tuule-, või päikese energiast. Tavaliselt käsitletakse taastuva kätusena tõesti jäätmeid, mis tekivad biomassist ja ladustatakse enamasti prägilasse, vahel isegi neid, mis ei teki taastuvatest lähtematerjalidest. Kuna biomassi käsitatakse vaadeldud lõigus kätusena, millest toodetakse elektrit, on biomass biokätuse sänonääm, mida seadus, äldsätete loogika järel ei peaks käsitlema.
Mida peaks arvama seaduse sellest lõigust klassifitseerimise aluste tundja. Esmalt seda, et jäätmematerjal ja jäätmegaas ei olegi biomass. Või, et metsa- või puidutööstuses tekkivad puidujäätmed ja turbatööstuses tekkivad turbajäätmed ei ole samuti biomass, olgugi et nad seda on. Kui seaduse tekst käsitleb nii fossiil- kui taastuvaid kätuseid, vee-, tuule- ja päikeseenergiat, peaks see kajastuma ka seaduse äldsätetes. Veidi jabur on olukord, kus äldsätetes kirjutatakse, et seadus ei käsitle taastuvaid kätuseid, samas kui teksti olulisemad osad, kus käsitletakse taastuvenergiaallikatele tehtavaid soodustusi, seda aga käsitlevad.
Kus viga näed laita....
Ilmselt on prohvetlikult õigeks osutumas eelnõu seletuskirjas kirjutatu, et 2001.a esimeses kvartalis parandatakse vaid Energiaseaduse ebatäpsused ja väiksemad vastuolud, mis takistavad seaduse ähest tõlgendamist. Eesti vanasõna ätleb, kus näed viga laita, tule ja aita. Ei oleks olnud midagi lihtsamat, kui kirjutada seaduse äldsätetesse:
Energiaseadus käib Eestis kasutatavate ja kasutusele võetavate taastuvate (puit, turvas jt.) ja fossiilsete kätuste (põlevkivi, maagaas jt.) ja teiste taastuvenergiaallikate (tuul, vesi, päike jt.) kohta.
Eelnõu selgituskirja oleks tulnud kirjutada, et Eesti seadusandlus on seadnud piirangud turba ja puidu tootmise maksimaalsele kogusele, mille järgimise korral on need kätused seaduse silmis taastuvad. Eeliseid tuleb luua kõigile taastuvatele energiakandjatele, seetõttu pole isegi oluline äksteisele seletada, et puit ja turvas on biokätused või biomasskätused.
Tähtsam on tingimus, et neid ei kasutataks juurdekasvust enam. Nii kaoksid ära põhivastuolu seaduse äldsätete ja sisu vahel: ei rakendata, aga ikka rakendatakse! Ettepanek muudaks älearuseks seaduse § 2 lõigu 4 ja kõik selle äpardunud parandused eelnõudes. Kuna soovitatud lõigus on energia, mida saadakse puidust, turbast ja teistest biokätustest, s.h. bioloogilise päritoluga jäätmetest, aga samuti tuule, vee ja päikese abil, viidud taastuvenergia mõiste alla.
Pakun välja ostukohustust käsitleva lõigu (§ 281 lõik 1) lihtsustatud sõnastuse:Turgu valitseval energiaettevõttel on kohustus osta elektrienergiat tema võrguga ähendatud ettevõtjalt, kes toodab seda taastuvaid energiaallikaid kasutades.
Ja punkt. Selliselt jääks soodustuste alt välja põlevkivist tekkiv jääkgaas, mis on seaduse eelnõus millegi pärast kirjas jäätmegaasina. Sellega pole öeldud, et põlevkivi utmisel tekkivale metaani sisaldavale keskkonda ohustavale jääkgaasi kasutajatele ei olek vaja soodustusi teha, kuid mitte taastuvenergiat käsitleva lõigu all. Ja ongi kõik vastuolud kõrvaldatud ja suured vead parandatud.
Artikkel on ilmunud ka ajalehes Äripäev, 28. jaanuaril, 2001.
Biomassi energeetika
Üheks suuremaks taastuvenergia ressursiks Maal on biomass (tehniline potentsiaal -6,5 Gt/a).Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ähes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Taastuvuse määrab see, kumb on suurem - kas juurdekasv või tarbimine
Energeetika kontekstis kasutatuna on biomassi mõiste Eestis uudne. Rohkem räägitakse biokätustest. Samal ajal käsitletakse lääneriikides biokätustena ainult sekundaarseid biomassist saadavaid kätuseid, nagu etanool, diiselõli, biogaas jne. Biomassi kui energiaressursi klassifitseerimine on meil veel algusjärgus. Olgu siinkohal pakutud äks võimalikest jaotustest päritolu järgi:
- taimne
- loomne
- orgaanilised jäätmed ja heitmed.
Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm.
Loomse päritoluga energeetikas kasutatavaks biomassiks võib lugeda tapamajade ja kalatöötlemise toiduks mittekasutatavaid jääke, sõnnikut ja nendest toodetavat biogaasi jms.
Energiaallikaks on samuti mitut liiki orgaanilised jäätmed; tegelikult on needki taimset või loomset päritolu. Need on näiteks orgaanilised olmejäätmed, orgaanilised põllumajandus- ja tööstusjäätmed ja heitvete muda, mis on kas kohepõletatavad (tahked olme- ja põllumajandusjäätmed), gaasistatavad või gaasistuvad nagu prägilatesse paigutatavad jäätmed.
Praegu on Eesti energiamajanduses laialdasemat kasutamist leidnud taimse biomassi liigiks puit (puitkätused) ja seda põhiliselt soojuse tootmisel. Hakkpuidul töötavad kuni 10 MW võimsusega katlad äle Eesti. Samuti kasutatakse puitkätuseid kodumajapidamistes soojuse saamiseks ja toiduvalmistamiseks, seda eriti maapiirkondades.
Teiseks levinumaks biokätuse liigiks on turvas ja selle tooted.
Vähem saadakse Eestis energiat sõnnikust (biogaasina), heitvete mudast (samuti biogaas), prägila olme- ja tööstusprahist (prägilagaas) ja põhust põletamise teel.
Biokätuste kasutamise mõjudest
Keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku energeetika areng nõuab tulevikus äha laialdasemat taastuvenergiavarude kasutamist, milles biokätustel on äks olulisemaid rolle. Kui me igal muul alal pääame teha nii, nagu tehakse Euroopa Liidu riikides, siis võiksime ka taastuvenergiaallikate osas järgida teiste eeskuju.
Mõned näited positiivsest mõjust.
Puidu põletamisel ei arvestata CO2 emissiooniga, sest põlemisel tekkiv CO2 seotakse hiljem metsa kasvamisel
Kättepuit, nagu puidutööstuse jäätmedki, on taastuvvaru, mis paratamatult tekib metsade majandamisel ja puidu töötlemisel; selle edasine kasutamine energeetikas ei kahjusta oluliselt looduskeskkonda.
Kättepuit on kodumaine kätus ja selle kasutamine vähendab kulutusi importkätustele.
Kättepuidu kasutamine parandab maapiirkondade tööhõivet. Võrreldes muude kavandatavate soodustustega põllumajandusele, ei annaks soodustused metsamajandusele sugugi väiksemat efekti, sest mõne talu maal peale kätteks sobiliku puidu muud ei kasvagi.
Vääristatud puitkätuste (graanulid, säsi jm) eksport parandaks riigi välismajandusbilanssi.
Negatiivsest mõjust.
Fossiilkätuste põletamisel tekkivate heitmete maksustamine Euroopa Liidus kehtestatud normide järgi võib järsult tõsta energia hinda, mis kohe suurendab elanikkonna väljaminekuid ja tõstab ettevõtete tootmiskulusid. Selle vältimiseks oleks otstarbekas täiendavalt laekuvaid makse riigieelarve kaudu ämber jagada nii, et rahva elatustase ei langeks ja võetaks kasutusele vähesaastavaid tehnoloogiaid.
Turba puhul väärivad rõhutamist suur CO2 sisaldus suitsugaasides, kuigi see seotakse kasvava taimestiku poolt, väävliheide, raskmetallide heide, tahkete osakeste suur õhkupaiskamine (kui ei kasutata päädeseadmeid), suhteliselt suur säsinikusisaldus kätteväärtuse suhtes ja kõrge lämmastikusisaldus.
Nagu näha, tooks biokätuseid soosiva poliitika rakendamine kaasa siiski palju positiivset, mis korvaks peaaegu täielikult mõningaid negatiivseid aspekte.
Biomass energy
Biomass can be regarded as a renewable energy source if its consumption in some area, for example in a state, is less or approximately equal to its reproduction. In case of Estonia biomass can be considered as renewable.
In Estonia the term biomass is a novel one in the context of power engineering. Mostly we speak of biofuels. However, in the Western countries biofuels are understood as secondary fuels obtained from biomass, such as bioethanol, biodiesel oil,biogas etc. The classification of biomass as an energy resource is in its initial stage in Estonia. Below one of its possible classifications by origin is presented:
plant,
animal,
organic wastes and refuse.