EHITAMINE

RANNIKUTEL KASVAV ROOG EHITUSMATERJALINA

Sadu aastaid on eriti Balti ja Kesk- ning Ida-Euroopa aladel, kus pilliroogu on palju saadaval, kasutatud teda alternatiivse ehitusmaterjalina.

Seda looduslikku toorainet esineb palju mere ja suuremate järvede randades ja selle kasutamine ehitusmaterjalina on kiiresti populaarsust võitmas. Peamiselt kasutatakse roogu katuste valmistamisel.

Lisaks stiilsusele, kestvusele ja omapärasusele on rookatustel suurepärased soojus- ja heliisolatsiooni omadused. Roogu kasutatakse ka soojustusmaterjalina ehitiste erinevates kohtades, näiteks põrandates ja seintes.

Koostöös Soomega sai uuritud kuidas tuua Läänemere piirkonda rooehituskultuuri ja koguda teavet soomlaste ja eestlaste rooehitusega seotud kommete kohta erinevatel aegadel. Projekt arendas ka uusi rooehitusega seotud ettepanekuid õppe-demonstratsioontöödes, häid eeldusi on roo ja savi ökoloogilisel kooskasutusel (“ei ole roogu ilma savita”), samuti roomattide ja roo-savitelliste kasutamisel.

Kotka-Hamina valla Portti Oy korraldas projekti käigus Kirde-Soome rannikualal mitmeid kursuseid, Eestis tehakse neid Matsalu Rahvuspargis. Pilliroo omadusi uuriti laborikatsetes. Saadud tulemuste ja Eesti kogemuste põhjal tehti ettepanekuid soomlaste RT-kaartide (ehk ehitusnõuete) täiendamiseks ja rookatuste tulekahjunõuete koostamiseks. Lisaks arendati praktilisi koristusmeetodeid (Turu Kutsekõrgkool, masinaehitus) ja Soome oludesse sobivaid tegevusjuhiseid roo laiemaks kasutamiseks ehitusmaterjalina. Projektis võrreldi Soome rannikualade roostike näidismasinaid eesti masinate ja töövõtetega; kogutud materjal kasutati ära samas piirkonnas toimuvatel kursustel

Õled või roog katuseks?

Pilliroog on väga kasulik taim. Juba Elias Lönnroth pööras tähelepanu pilliroo kõrgele väärtusele ja soovitas seda rannavetes kasvatada. Tänapäeval ei ole vaja roogu kasvatada, olukord on hoopis vastupidine, rannad on kinni kasvamas, suureks küsimuseks on hoopis see, kuidas saaksime seda uhket taime kasutama õppida.

Pilliroogu on kasutatud katuste kattematerjalina, seda eriti saarestikus, kus rukkiõlgesid oli raske saada. Tänapäeval ei ole pikki rukkiõlgesid enam saadaval, looduslikuks alternatiiviks oleks pilliroog, mis on õlgedest vastupidavamgi. Rookatused on olnud tavalisemad saartel asuvail paadikuuridel, aitadel ja küünidel. Traditsiooniliselt on roogu lõigatud sirbi ja vikatitega.  Roolõikust alustati talvel detsembris-jaanuaris ehk kohe, kui roog on kuivanud ja lehed maha langenud. Lõikus võis kesta kuni märtsini. Randades esineb nii ajalist kui piirkondlikku varieerumist, näiteks roo kasv on aastati erinev ja ka lindudepesitsusperioodi algus on muutuv. Roogu ei saa lõigata siis, kui sajab vihma, on tugev tuul või kui on palju lund. Tänapäeval lõigatakse roogu sirbiga või masinatega, siis puhastatakse käsitsi prahist, lehtedest ju lühikestest kõrtest ning seejärel seotakse nööriga kimpudeks (vihkudeks).

 

Roo traditsiooniline kasutamine

Eestis on pilliroo uuringud keskendunud valdavalt rookatustele, kuid Soomes ei ole pilliroo traditsioonilist kasutamist peaaegu üldse uuritud.

Roostike kasutusvõimalusi käsitletakse projektiga seotud uurimuses, kus kogutakse kokku kirjandusallikatele tuginevat infot pilliroo erinevate kasutusviiside ja kommete ning koristusmeetodite kohta ning hinnatakse roo olulisust möödunud aegade talupojamajapidamises Lõuna-Soomes ja Eestis. Lisaks kogutakse infot ka intervjuude abil. Andmed koondatakse artikliteks ja avaldatakse rahvusvahelises rooraamatus.

Artiklis püütakse leida vastus küsimustele:
Kus ja millal on pilliroogu kasutatud?

• rookatuste kattematerjalina
• soojustusmaterjalina ehitistes, sidusainena savitellistes
• loomasöödana ja/või allapanuna
• pilliroo õisikutega täidetud madratsid ja padjad
• matid tuuletõkkeks ja taimelavade katmiseks
• mattideks, iluasjadeks, näärikroonideks, roopillideks
• nälja-aastatel juurejahu leivaküpsetamisel.

Millal ja milliste abivahenditega roogu varuti?

• talvel jää pealt sirbi või vikatiga lõigates
• jäävabal ajal sirbi või vikatiga rannast või paadist lõigates

Kuidas roogu töödeldi ja säilitati enne kasutamist?

• kuivatamine, lõikumine, õisikute eemaldamine, ladustamine

Pilliroo kasutamise majanduslik ja äriline tähendus talupojamajapidamises?

• majanduslik tähendus
• kaubandusartiklina