EBÜ õppepäev, 26.10.2011
26.10.2011 kuulutatud jäätmete-alasel EBÜ õppepäeval osalesid lisaks ühingu liikmetele ka TTÜ STI tudengid. Koos külastati Eesti Energia ASi Iru elektrijaama, ASi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskust ja Baltic Biogas OÜle kuuluvat biogaasijaama.
Iru elektrijaamas tutvustas peaspetsialist Andrei Vuhk elektrijaama ajalugu. Teadaolevalt kütsid esmakordselt selle elektrijaama kaks veekatelt Lasnamäe ja Maardu kodude radiaatorid soojaks 1978. aasta sügisel. 1980. aasta lõpus sai katlamajast soojuse ja elektri koostootmisjaam. Efektiivsuse ja keskkonnasäästlikkuse tõstmise eesmärgil on elektrijaama pidevalt renoveeritud ning selle tööd optimeeritud. Kuna sinna on plaanis rajada aastaks 2013 põhijaama kõrvale jäätmepõletusplokk (WtE CHP), mis hakkab täiendama olemasoleva Iru elektrijaama võimsusi, siis seetõttu saigi mindud selle plaani täitmise seisu kohapeale uurima. Käesoleval ajal varustab Iru Elektrijaam ASi Tallinna Küte vahendusel soojusega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda ning Maardut. Iru Elektrijaam on elektri ja soojuse koostootmisjaam, mis kasutab põhikütusena maagaasi ja reservkütusena vedelkütuseid.
Jäätmeenergiaploki rajamine Irus
AS Eesti Energia alustas 2006. aastal ettevalmistusi moodsa tehnoloogiaga jäätmeenergiaploki rajamiseks Iru Elektrijaama, et võtta kasutusele olmejäätmete energia. Jäätmete masspõletamine elektri ja soojuse koostootmiseks on Jäätmedirektiivi seisukohast olmejäätmete taaskasutamine, millega on võimalik oluliselt vähendada jäätmete ladestamist Eestis. Selle kui kodumaise kütuse kasutamine annab võimaluse toota senisest stabiilsema ja soodsama hinnaga soojust. Jäätmeenergiaploki käivitumisel koormatakse olemasolevaid Iru Elektrijaama fossiilkütusel töötavaid võimsusi vähem. See tähendab moodsamat ja puhtamat elektri ja soojuse koostootmist nii piirkonna elanike kui ka Tallinna ja Maardu soojustarbijate jaoks. Jäätmeploki jaoks välja valitud Prantsuse ettevõtte CNIMi poolt pakutav moodne tehnoloogia muundab umbes 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks.
Saadi teada, kas ja kuidas mõjutab uus energiaplokk kohalikku elukeskkonda. Samuti saadi teada, et Iru jäätmeplokiga seotud mõjusid ja eelkõige võimalike heitgaaside ning saaste hajumist on, võrreldes seniste teiste arendustega Eestis, hinnatud kõige paremal tasemel. Keskkonnamõjude hindamise aruande kokkuvõttes välja toodud võimalik lisanduv emissioon on suurusjärgus 0,01-1%. Kuna rajatav jäätmeenergiaplokk hakkab osaliselt asendama ühte seni maagaasil töötanud energiaplokki, siis summaarselt võimalikud õhuemissioonid hoopis vähenevad.
Uues jäätmepõletusplokis kavandatakse aasta jooksul ära põletada kuni 220 000 tonni Eestis liigiti kogumise järel ülejäävaid ja praegu prügilatesse ladestatavaid segaolmejäätmeid. Sellises mahus jäätmete masspõletamine asendab aastas ligikaudu 70 miljoni m3 maagaasi kasutamist. Jäätmete kui kodumaise kütuse kasutusele võtmine suurendab Eesti energiajulgeolekut ja parandab väliskaubandusbilanssi. Kuna jäätmete hind (siin mõeldud nn väravahinda, ehk põletamiseks vastuvõtu hinda) on, võrreldes maagaasi ja puidu hinnaga, suhteliselt stabiilne, võib eeldada, et jäätmepõletusjaamast väljuva soojuse hind on Tallinna ja Maardu elanike jaoks stabiilsem ja odavam kui teistest kütustest toodetud energia.
Iru Elektrijaama jäätmepõletusploki ehitustööd algasid 2010. aastal ning jäätmetest toodetud elektrienergiat ja soojust hakkab uus koostootmisjaam väljastama 2013. aastal. Iru Elektrijaama võimsusi täiendava uue energiaploki soojuse tootmise võimsuseks on kavandatud 50 MW ja elektri tootmise võimsuseks 17 MW. Projekti senisest arengust saab ülevaate projektipäevikust:
https://www.energia.ee/et/about/organization/concern/iru/waste
Jõelähtme prügila oli järgmiseks külastusobjektiks Harju maakonnas
Prügila asub Jõelähtme vallas Rebala küla territooriumil endisel fosforiidikaevandamise alal. Jäätmeid kogutakse valdavalt Tallinnast ja Harju maakonnast. Prügila juurde rajatud tee algab Tallinn-Narva maanteelt. Tallinna Prügila avati 2003. aastal. Tänasel päeval teenindab ettevõte üle 500 000 elaniku Põhja- ja Lääne-Eestis ning Lääne-Virumaal. 10. mail 2011 avas ettevõte Eesti suurima jäätmekütuse tootmise liini ning kannab nüüd nime Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Keskkonnaspetsialisti Marita Amuri juhendamisel vaadati kõigepealt jäätmekütuse tootmisliini ja kuuldi prügila tegevust iseloomustavat informatsiooni. Teadaolevalt investeeris ettevõte jäätmekütuse (RDF) tootmise liini ehitamiseks ligi 1,3 miljonit eurot.
Kütuse saamiseks eraldatakse seal segaolmejäätmetest kõigepealt mehhaaniliselt biolagunevad jäätmed ja metall. Metall suunatakse taaskasutusse, biolagunevad ained aga komposteeritakse või suunatakse biogaasi tootmisesse. Ülejäänud jäätmed peenestatakse puruks, mis on siis energiaallikaks eelkõige Läti tsemenditööstuses. Jäätmekütuse tootmine võimaldab vähendada ladestatavate jäätmete hulka ja toob kaasa senisest olulisemalt väiksemad saastetasud, mis aitab jäätmekäitluse hinda kontrolli all hoida. Kui möödunud aastal käitles ettevõte pea 174 000 tonni tavajäätmeid, millest 150 000 tonni oli segaolmejäätmeid, siis uus liin võimaldab jäätmekütuseks töödelda 120 000 tonni segaolmejäätmeid aastas. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse eesmärgiks on tuua jäätmete ladestamise osakaal ettevõtte põhitegevuses alla 20%. Prügi mehhaanilis-bioloogilise töötlemise (MBT) protsess on kooskõlas Euroopas tunnustatud jäätmekäitlusnormidega ja asub jäätmekäitluse hierarhias kõrgemal jäätmete ladestamisest. 2010. aastal kütuse tootmisega alustanud ettevõte on sellesse kokku investeerinud 2,4 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 26 inimest. Tallinna linn omab prügilas 35% osalust, prügila enamusosanik on Veolia Umweltservice Betelingungsverwaltung GmbH 65% osalusega.
Viimasena külastati sealsamas OÜ Baltic Biogaasi tütarettevõtet OÜ Tallinna Prügilagaas
Koostöös Tallinna Prügila AS-ga on rajatud ja arendatakse Jõelähtme prügilas tekkival prügilagaasil põhinevat soojuse ja elektrienergia koostootmisjaama. Koostootmisjaam valmis 2010. aasta veebruaris ning selle elektriline võimsus on 1,9 MW. Investeeringu kogumaksumuseks oli ca 30 miljonit krooni. Edaspidi otsitakse võimalusi jaamas tekkiva jääksoojuse paremaks kasutamiseks kohapeal biojäätmete kompostimiseks ja jäätmekütuse tootmiseks.
Meeli Hüüs
