Ilmus uus aajakiri "Põlevad ja mittepõlevad Energiaallikad"
Täpsemalt loe siit edasiAjakiri
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Taastuvenergia Koja, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Erametsaliidu, Eesti Biokütuste Ühingu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse ühispöördumine Euroopa Parlamendi, Euroopa Nõukogu ning seonduvate organisatsioonide poole. 23.10.2017
Täpsemalt loe ühispördumisest siit!
EBÜõppepäev Pärnumaal - 4.12.2015.
Eesti Biokütuste Ühingu 2015. aasta viimane õppepäev toimus 4.12.2015. Pärnumaal
Esmalt külastasime ASi Fortum Eesti Pärnu soojuse ja elektri koostootmisjaama (SEK) Niidu tänaval (www.fortum.com/countries/EE/f/fe/elsooj/fparnu/chp/Pages/default.aspx).
Pärnu SEK valmis 2010 aasta lõpus. Selle elektrilina võimsus on 24 MW ja soojuslik võimsus 46 MW. Linna kaugküttevõrgu võimsus arvutuslikul temperatuuril -22°C, ca 70 MW. Ettevõtte teenindada on veel umbes 70 km kaugkütte-, 9,3 km maagaasivõrke ja 9 katlamaja Pärnu linnas. Kaugküttevõrguga liitunud kliente oli 2013. aasta sügisel üle 650. Pärnu elektrijaama ehitusse investeeris Fortum 75 miljonit eurot. Elektrijaam kasutab kütustena kohalikku puitkütust (hakkpuit ja puidujäätmed) ning vajadusel freesturvast. Puidu ja turba kasutamine vähendab Eesti sõltuvust importkütustest ja pakub tööd kohalike kütuste tootjatele. Päeva teine külastus viis meid Paikusele SW Energia OÜsse (www.swenergia.ee). SW Energia OÜon 1999. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev soojusettevõte, kus töötab 72 inimest. See ettevõte toodab, jaotab ja müüb soojust ligemale kahesajas katlamajas ja 29 kaugküttevõrgus Eesti kõikides maakondades. Peale firma tegevuste tutvustamist siirduti vaatama vastvalminud Raeküla kooli katlamaja ja Uulu kaugküttevõrgu katlamaja. Mõlemad katlamajad on renoveeritud nüüdisaegsel tasemel ja optimaalse võimsusega, põhikütuseks on hakkpuit, et poleks vaja kasutada igapäevaselt inimtööjõudu. Tänu kõrgele tehnilisele tasemele saab katlamajasid probleemideta käitada. Õppepäeval kogetu oli huvipakkuv, teadmisi rikastav ja silmaringi laiendav. Meie ühingu ettevõtetest ja üksikliikmetena osales seekord 13 inimest. (Vt fotogaleriid).
Fotosid vaata siit.
Fotode autor on Ain Laidoja
Ülo Kask
EBÜõppepäev Raplamaal - 2.10.2015.a.
Eesti Biokütuste Ühingu 2015. aasta sügisene õppepäev toimus 2.10.2015.a Raplamaal. Külastasime ASi Eraküte värskelt valminud ja tööd alustanud hakkpuidule üleviidud katlamaja Rapla linnas. Seejärel siirduti lähedal asuvasse Alu alevikku, kus asub meie ühingu liikme ASi Rapla Metall tootmisbaas. AS Rapla Metall valmistab kodumaal populaarseid biokütustel töötavaid väikekatlaid (võimsus alla 600 kW), aga ka muid metalltooteid. Oluline on eksport. Päeva viimane külastus viis Kohilasse ja sealse ühe suurema tööandja juurde Kohila Vineer OÜ. Praegu tehakse seal vaid spooni, kuid valmimas on uued tootmishooned, kus hakatakse ka vineeri valmistama. Ettevõte vääristab kohalikku kasepuud ning spooni lõigatakse alates 14 cm paksusest pakust. Õppepäeval kogetu oli igati huvitav, teadmisi rikastav ning meie ühingu ettevõtetest ja üksikliikmetena osales 23 inimest.
Fotosid vaata siit.
Fotode autorid: Ülo Kask ja Ain Laidoja
Ülo Kask
Ilmus järjekordne uus ajakiri "EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED" 2015.a.
Siit päsete otse uue ajakirja numbri juurde
Samuti kõiki eelmisi numbreid saate lugeda sellelt lehelt
Eesti Biokütuste Ühingu 2015. aasta aruande koosolek ja õppepäev toimus 6. juunil 2015.a.
EBÜliikmetele korraldatud õppepäeval tutvuti Võrus kahe katlamajaga. Võrusoo ja Võrukivi katlamajaga, kus AS Danpower Eesti on viimastel aastatel tugevasti olemasolevaid katlamaju renoveerinud, Võrusool on demonteeritud nõukogudeaegsed aurukatlad ja paigaldatud kaks uut Danstoker katelt, millest reserv- ja tipukatel töötab põlevkiviõliga ja baaskoormuskatel hakkpuiduga, kusjuures säilitati juba 1994. aastal paigaldatud ja heas töökorras olev Järnforsen'i eelkolle. Võrukivi katlamajja paigaldati baaskoormuse katlaks 1,5 MW puitkütusel töötav Schmid katel (SCHMID AG, WOOD FIRING SYSTEMS, Ðveits), mis oli enne Saksamaal lühiajaliselt tötanud. Nüüd on puitkütuse osakaal Võru linna soojusega varustamisel aasta keskmisena 90% ringis.
Ülo Kask
EBÜliikmed külastasid Iru Elektrijaama jäätmepõletusplokki.
EBÜliikmetele korraldatud tutvumine Iru jäätmepõletusploki rajamise ja tööga toimus 20. veebruaril 2015. aastal. Huvitava esitluse tegi Eesti Energia taastuvenergia ja koostootmise allüksuse projektijuht Mart Ehtmaa. Tema juhtis ka ekskursiooni jäätmepõletusploki ja selle seadmete töö toimimisest arusaamiseks.
Ülo Kask
EBÜliikmed külastasid Radviliskise Masinatehast Leedus
13. ja 14. oktoobril 2014. aastal külastasid ASi Kuressaare Soojus, Danpower Eesti ASi, Agrosilva ASi ja TTÜSTI esindajad leedulaste kutsel Radviliskise Masinatehast samanimelises linnas.
Tehas on rajatud 1949. aastal ja juba selle loomisest alates on seal toodetud põllumajandusmasinaid, s.h rohujahu agregaate. Tänapäeval on nende üheks põhitoodanguks pelletitootmise liin OGM-1,5A. Seade on populaarne nii Leedus kui teistes endise NSVLi aladel. Eestis seni seda teadaolevalt ei ole. Valdavalt kasutatakse tootmisliini agropelletite tootmiseks, mille peamiseks tooraineks on erinevate viljade õled, kuid ka hein. Toodetakse ka spetsiaalselt puitpelletite tootmisliini.
Liinide tootlikkus on kuni 1 100 kg/h, kusjuures pressitava materjali suhteline niiskus peaks jääma vahemikku 12-15%. Tootmisliini elektriline tarbimisvõimsus on kuni 160 kW, kui töös kasutatav ei ületa üldjuhul 120 kW. Liini hinnakirja järgne maksumus on 185 000 eurot, kuid hind sõltub paljudest asjaoludest ja iga tellijaga lepitakse kokku konkreetne hind.
Külastati ka ühte farmi Eriðkiais, kuhu oli 4 aastat tagasi paigaldatud põhupelletite valmistamise tootmisliin. Farmi juhataja kiitis seadet ja selle valmistaja suhtumist. Kohe, kui midagi vaja remontida või asendada, saadakse tehasest abi. Seadme vastupidavus ja kvaliteet pidid olema märksa paremad kui vastavatel Hiinast hangitud toodetel. Farmil on 2 000 ha põllumaad viljakasvatuse jaoks. Vajadusel ostetakse põhku ka naabritelt. Kokku toodetakse aastas umbes 4 000 tonni pelleteid. Pelletitootmise investeering oli end tasunud kolme aastaga. Pelletite peamised tarbijad asuvad välisriikides, kus seda kasutatakse hobuste allapanuna ja lemmikloomade puurides.
Fotod külaskäigust:
Toormaterjal |
Põhupalli purusti |
Valmistoodang |
EBÜliikmetele tutvustatakse tsüklonite tööd |
Tootmisliini üldvaade (pildilt puudub purusti) |
Matriitsid rea vahetus |
Ülo Kask